Esikaanel on raamatu tutvustuseks öeldud, et see on lugu sõprusest ja armastusest, reetmi-sest ja lunastusest. Sellele lisaks on see lugu Afganistanist ja tema inimestest väga erine-vatel aegadel.
Amir ja Hassan on poisid, kes lapsena kasvasid koos ning olid lahutamatud, vaatamata sellele, et neid lahutasid erinevad rahvused ja ühiskondlik seisus, faktorid, mis tolles kul-tuuriruumis väga olulised on.
Poisse ühendas ja lõpuks ka lahutas lohe-jooksmine - afgaani põline traditsioon, kus suur au ja kuulsus saab osaks poisile, kes lohelennutamisvõistlusel toob ära viimase alla kukkunud tuulelohe. Üks selline jooks saab aga Amiri ja Hassani suhetes otsustavaks ning nende elud rebitakse lahku.
Ajad muutuvad, Amir on koos isaga põgenenud Ameerikasse ning elab seal oma elu tunnustatud kirjanikuna. Paarkümmend aastat hiljem saab Amir teada, et suur osa tema lapsepõlvest on olnud vale ning oma vigade heastamiseks on veel üks võimalus. Nii pöördub ta tagasi Afganistani, oma isade maale, et leida oma lunastus.
Ma pole ammu lugenud midagi nii kriipivat. Kergestiloetav kirjutamisstiil ning pikked afgaani kultuurilukku muutsid selle tõeliselt nauditavaks lugemiselamuseks. "Lohejooksja" saab kindlasti teenitud koha mu lemmikraamatute hulgas.
Amir ja Hassan on poisid, kes lapsena kasvasid koos ning olid lahutamatud, vaatamata sellele, et neid lahutasid erinevad rahvused ja ühiskondlik seisus, faktorid, mis tolles kul-tuuriruumis väga olulised on.
Poisse ühendas ja lõpuks ka lahutas lohe-jooksmine - afgaani põline traditsioon, kus suur au ja kuulsus saab osaks poisile, kes lohelennutamisvõistlusel toob ära viimase alla kukkunud tuulelohe. Üks selline jooks saab aga Amiri ja Hassani suhetes otsustavaks ning nende elud rebitakse lahku.
Ajad muutuvad, Amir on koos isaga põgenenud Ameerikasse ning elab seal oma elu tunnustatud kirjanikuna. Paarkümmend aastat hiljem saab Amir teada, et suur osa tema lapsepõlvest on olnud vale ning oma vigade heastamiseks on veel üks võimalus. Nii pöördub ta tagasi Afganistani, oma isade maale, et leida oma lunastus.
Ma pole ammu lugenud midagi nii kriipivat. Kergestiloetav kirjutamisstiil ning pikked afgaani kultuurilukku muutsid selle tõeliselt nauditavaks lugemiselamuseks. "Lohejooksja" saab kindlasti teenitud koha mu lemmikraamatute hulgas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar