Neil Gaiman "Tähetolm"

Raamatute juures naudin ma vist enim seda tunnet, kui laused ja leheküljed lugedes lausa lendavad silme all. Vahelduseks oli tore midagi sellist kergemat ka lugeda.

"Tähetolm" on ilus muinasjutt, mille peategelaseks noormees Tristran Thorn, kes lubab oma armastatud neiule tuua langenud tähe. Vastutasuks täidab neiu tema suurima soovi. Asunud teele Haldjamaale, ei tea meie kangelane aga, et langenud tähte jahivad teisedki, ja sugugi mitte nii õilsate soovide ja eesmärkidega. Ja üldse ei osanud ta ette kujutada, milline näeb välja üks langenud täht.

Mulle igatahes väga meeldis. Tahaks filmi [1] ka näha. Ja võib-olla ka originaalis lugeda kunagi. Oli romantikat ja oli hirmsaid hetki ja oli õnnelik lõpp. Väikeste vimkadega, aga seda võiski oodata. Ilus oli. Täpselt nagu üks muinasjutt olema peab.

Ja olgem ausad, tähetolm on üks paganama kaunis sõna.