Aasta alguses võtsin omale eesmärgiks lugeda vähemalt kümme raamatut The Big Read [1] nimekirjast. Leidsin sealt ka hunniku Roald Dahli lasteraamatuid ning niimoodi ma täna raamatukogus mudilaste sektorisse jalutasingi.
Lugu räägib 8-aastasest poisist George Kapriis, kelle vanaema on tema sõnul üks haletsus-väärne tujurikkuv pahurusehunnik. Kusjuures naise kurjem pool tuleb välja ainult siis, kui nad Georgega kahekesi jäänud on.
Ühel sellisel korral tuleb poisiklutile pähe idee keeta vanaemale kokku imeravim, mis nõiamoori kas terveks ravib või probleemi kuidagi muudmoodi lahendab. Ei saa küll öelda, et ravim farmakopöale nõuetele vastaks, arvestades, kuidas valimatult lendavad potti kõik vedelikud, kreemid ja palju muudki, mida George majast leiab.
Järgmisena leidis ta riiulilt purgi KANAARILINNUSEEMNETEGA. "Võib-olla see paneb selle vana haraka laulma," ütles ta ja ka seemned leidsid oma tee kastrulisse.
Ent poiss ei oska aimatagi, missugune mõju tema Imelisel Arstirohul on...
Vahva ja lõbus pooletunnine lugemine oli. Peaksin tihedamini vahelduseks lasteraamatuid lugema. Sai nalja ja oli ka väike õpetusmoment sees - kui oled kuri, viril ja vastik, siis lõpetad kirbust väiksemana. Roald Dahl on tõenäoliselt üks mu lemmikuid lastekirjanikke, tahaks millalgi lugeda ka tema täiskasvanutele mõeldud teoseid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar