Apteeker keskaegsest Tallinnast, Melchior Wakenstede, on taaskord leidnud tee mu lugemiselamustesse. Seekord siis antud sarja teise osaga tegu. Kõik kolm on mulle siiamaani väga meeldinud, täpselt nagu kogu Hargla looming.
Kolm inimest on surnud ning nende surmade ühiseks faktoriks on see, et kõik väidavad end enne surma näinud olema õõvastavat viirastust Rataskaevu tänaval. Kuna aga see on Melchiori kodutänav, on ta eriti motiveeritud selgeks tegema, mis siis tegelikult juhtus ja kas tõesti on vaimud allmaailmast lahti pääsenud. Lisaks tundub kogu lugu hargnevat ühe maja ümber, kus toimub palju veidraid asju. Edasi hargneb lahti lugu täis surma, saladusi, karistusi, vimma; kuid kõigi pühakute soosingul ja Melchiori usina detektiivitöö tulemusel hargnevad niidid ja kurjus saab paljastatud.
Endiselt pole aga lahendust saanud Melchiori ennast painav needus, mis tema suguvõsa mehi juba aastasadu saatnud on. Need hood saadavad teda alati, kui teda ümbritseb tusk ja surm, nad muutuvad üha tugevamaks ja tugevamaks.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar